Chip-Tuning

Laiendame silmaringi: Tarkvara tuunimine (Re-flashing) Vs. eraldiseisvad juhtmoodulid (ECU)
Iga professionaalse mootori seadistaja kirg on saavutada mootorist parim tulemus. Vahest on see maksimaalne jõud,aga see võib olla ka ökonoomsus ja vastupidavus. See ei tähenda, et kui mootor tehase liinilt maha veeres on kogu töö tehtud. Erinev kliima, vajadus, pealisehitused on mõned näited, miks seda tehakse. Autode modifitseerimine seisneb alati täiustamises, viimistlemises ja isikupärasemaks muutmises.
Turul on sõna otseses mõttes sadu võimalusi, et oma mootorit tuunida, põhimõtteliselt proovivad nad kõik teha ühte ja sama, kuid erinevus on kogemuses ja tehnilistes võimalustes.

Mootori seadistamiseks on mitmeid võimalusi, kuid üldjoontes on kaks võimalust: “re-flashing” ehk siis mootori originaal juhtmooduli seadistamine, teine variant uue eraldiseisva juhtmooduli paigaldus. Selgitame, mis need tähendavad: “Re-flashing” ehk rahvakeeli tuntud “chip-tuning” tähendab seda,et kui on dekodeeritud tehase juhtmooduli tabelid (maps) ning on olemas tarkvara, millega seda tuunida sarnasel moel nagu teevad seda tehase insenerid. Seni kuni kasutatakse tehase juhtmoodulit, ei ole vaja lõigata ega muuta juhtmestiku – see omakorda lihtsustab tööd ja hoiab kulud madalad.

 

 

Paljud küsivad, et kas on ka mõni risk või oht mootorile? Loomulikult on ja sellepärast tulebki valida ettevõtted, kellel on pikk kogemus, kindlustus ja oskus probleeme vältida. Küsige alati garantiid tehtud tööle ja võimalusel ka mõõtmise ning testitulemusi.

Plussid ja miinused

Paljude populaarsete autode puhul võivad olla võimalikud mõlemad lahendused- tehase juhtmooduli “re-flash” või eraldiseisev juhtmoodul. Milline on siis parim ja millise peaksid valima? Siinkohal pole olemas ühte selget vastust. Tihti võid saavutada sarnase tulemuse mõlema variandiga, mis on veel rohkem segadusse ajav. Paljud arvavad, et ühe tootja juhtmoodul suudab rohkem jõudu toota kui teine. Tegelikult nii see ei ole. Kui sa kasutad sama kogust kütust ja sama süüteajastust mõlema puhul on tulemus sama – siinkohal ei ole midagi mõistatuslikku. Valiku võti peitub selles, et tuleb mõista ühe või teise plusse ja miinuseid. On olemas juhtmoodulid, mis suudavad rohkem või on tuunijale mugavamad, hea tehnilise toe ja imagoga. Põhiliselt soovitame siiski valida seadet tuunija soovituste järgi, sest tema suudab teile kogu komplekti lõpphinna pakkuda ja kvaliteedi tagada. Kuna õige seadistaja ja juhtmoodul on kogu projekti õnnestumise võti, siis soovitame mooduli valimise asemel seadistaja tausta ja kogemuse pagasi uurimisele keskenduda.

 

Kui otsite taskukohast lahendust, siis tehase juhtmooduli tuunimine võib olla just Teile. Tuuning on võimalik teha reeglina spetsiaalse kaabliga OBD-II kaudu. Juhtmoodulist loetakse tabelid (maps) välja, teostatakse vajalikud muudatused ja kirjutatakse juhtmoodulisse tagasi. Üldiselt saab seda teha autodel mis on toodetud aastatel 2000 ja edasi. Siinkohal peab arvestama sellega, et kõikide autode tehase juhtmooduleid ei saa seadistada.

Vanematel juhmoodulitel oli suureks puuduseks tehase juhmooduli ehitus, kuid tänaseks on see ala mida arendatakse väga lai, ning on olemas teadlikud inimesed, firmad, kes on suutnud häkkida lahti tehase juhtmooduli koodi nind lisada sinna funktsioone ja uusi seadeid. Siinkohal räägime me vabalthingavale mootorile turbo lisamisest, “Flat shifting”, erinevad seadistused (maps), “flex-fuel” jms. Tehase juhtmooduliga saab saavutada nii mõndagi, kui see on õigetes kätes. Näiteks on saavutanud Mitsubishi Lancer Evoga üle 1000 hobujõu rattast kasutades originaal juhtmoodulit.

 

 

 

On ka mõningad negatiivsed küljed. Enamikel juhtudel originaal juhtmoodulis tehtavaid muudatusi ei saa teha reaalajas. See tähendab, et muutes kütuse ja süüte tabeleid ei saa tulemust kohe näha nii nagu seda näeb järelturu juhtmooduliga. Muudatused tehakse tabelites ning kirjutatakse uuesti juhtmoodulisse. See on aeganõudev protsess koos logimise ja katsetamisega. Samuti puuduvad enamjaolt head logimise võimalused. Ehk kui tehakse väga palju muudatusi erinevates tabelites võib kogu töö võtta meeletult aega ja raha, mis paljude projektide puhul viib valiku uue juhtmooduli suunas.

Võrdluseks “re-flashingule” , jätrelturu juhtmoodulit saab seadistada reaalajas, mis tähendab, et kui teed muudatuse ja vajutad “enter” klahvi arvutil näed koheselt ka teostatud muudatust. See teeb kogu tuunimise palju kiiremaks, kui saad kohe aru kas liigud õiges suunas.. Paljudel järelturu juhtmoodulitel on samuti olemas funktsioonid nagu reaalajas andmete logimine, “launch control”, knokcontrol, “anti-lag” ja veojõukontroll ja palju muud, mis on lahedad kasutada ja on suureks argumendiks.

Millist teedpidi minna? Kahjuks ei ole siinkohal ühte kindlat reeglit kuid saame jagada oma siin oma pikaajalist kogemusi mõlema variandi puhul.

Kui mõtled mõningatele väiksematele muudatustele nagu summuti, õhu sissevõtt, siis on vastus lihtne- “re-flashing” on see mida Sina vajad. Sa saad kõik mida sinu uued performace varuosad vajavad mõistliku kulu eest ning sa võid olla kindel, et auto teeb jätkuvalt kõike nii nagu originaalis- käivitub külmalt, tühikäik on alles, ning pakub sõidumugavust.

Kui teil on plaanis ehitada tõsisem võistlusauto, siis peaks vaatama järelturu juhtmooduli poole.

Tihti aga näeme,et klient alustab kergete muudatustega mida toetab tehase juhtmoodul ning hiljem minnakse hoogu ning soovitakse rohkem. Kui selliseid asju ette näha ja mõelda läbi kui kaugele projektiga tulevikus minna soovitakse on võimalik kokku hoida kulusid ning saavutada parem tulemus.

 

 

Hinnakiri